Tehisintellekti (AI) hüppeline areng on toonud kaasa ka võimalikke riske – alates plagiaadist, töökohtade ärasöömisest, andmelekketest, andmetega seotud rikkumistest, hallutsinatsioonidest ja andmete privaatsusest.
Kui räägite vestlusrobotidega nagu Alexa või tohutult kuulsa Microsofti toetatud OpenAI ChatGPT-ga, siis kes teid kuulab?
Mitmed ettevõtted on löönud vastu viirusliku tehisintellekti vestlusrobot ChatGPT, mis käivitas Big Techi tehisintellekti võidurelvastumise esimest korda, kuna töötajad on seotud kolmandate osapoolte tarkvara kasutamisega seotud probleemidega.
OpenAI teatas eelmisel kuul, et nad pidid 20. märtsil ChatGPT võrgust välja lülitama pärast seda, kui tehisintellekt hakkas teiste inimeste tehingute üksikasju lekitama, ja võimaldas teistel näha teiste kasutajate vestlusajaloo teemaridu.
Sama viga, mis on nüüd parandatud, võimaldas “mõnel kasutajal näha teise aktiivse kasutaja ees- ja perekonnanime, e-posti aadressi, makseaadressi, krediitkaardi numbri (ainult) nelja viimast numbrit ja krediitkaardi aegumiskuupäeva, “Ütles OpenAI ajaveebipostituses.
Kellel on juurdepääs minu privaatsele andmetele AI vestlusrobotites?
Pärast ChatGPT-d on Google ja Microsoft kasutusele võtnud ka AI-tööriistad, mis töötavad samal viisil ja mida toidavad suured keelemudelid, mis on koolitatud tohutul hulgal võrguandmetel.
Hiljutine Samsungi töötajate andmete leke AI-vestlusbotis Itaalias, millega kehtestati andmete privaatsusprobleemide tõttu ajutine keeld, paneb tõesti mõtlema, kuhu minu andmed salvestatakse, kui olen AI-le avanud?
Steve Mills, Boston Consulting Groupi tehisintellekti eetikaametnik, ütles CNN et suurim privaatsusprobleem, mis enamikul ettevõtetel nende tööriistade ümber on, on “tundliku teabe tahtmatu avalikustamine”.
Kui inimeste sisestatud andmeid kasutatakse nende tehisintellekti tööriistade edasiõppimiseks, nagu on väitnud paljud tööriistade taga olevad ettevõtted, siis olete “kaotanud kontrolli nende andmete üle ja kellelgi teisel on need,” lisas Mills.
“Teie kõik need töötajad teevad asju, mis võivad tunduda väga kahjutud, näiteks: “Oh, ma saan seda kasutada koosoleku märkmete kokkuvõtmiseks,” ütles Mills. “Kuid koosoleku märkmete viipasse kleepimisel äkki avaldate potentsiaalselt terve hulga tundlikku teavet.” Mills selgitab CNN
ChatGPT, Bardi privaatsuspoliitika
ChatGPT taga olev Microsofti toetatud ettevõte OpenAI ütleb oma privaatsuspoliitikas, et kogub tema teenuseid kasutavatelt inimestelt igasugust isiklikku teavet.
Ta ütleb, et ta võib seda teavet muu hulgas kasutada oma teenuste täiustamiseks või analüüsimiseks, uuringute läbiviimiseks, kasutajatega suhtlemiseks ning uute programmide ja teenuste väljatöötamiseks.
Privaatsuspoliitikas on kirjas, et see võib edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ilma kasutajat ette teatamata, välja arvatud juhul, kui seadus seda nõuab.
OpenAI avaldas kolmapäeval ka uue ajaveebi postituse, milles kirjeldatakse oma lähenemisviisi tehisintellekti ohutusele. “Me ei kasuta andmeid oma teenuste müümiseks, reklaamimiseks ega inimeste profiilide loomiseks – me kasutame andmeid selleks, et muuta oma mudelid inimestele kasulikumaks,” seisab ajaveebipostituses. “Näiteks ChatGPT täiustab vestlusi täiendkoolitusega. inimestel on see kaasas.”
Google’i privaatsuspoliitika, mis sisaldab selle Bardi tööriista, on sama pikaajaline ja sellel on generatiivsetele tehisintellekti kasutajatele täiendavad teenusetingimused. Ettevõte teatab, et Bardi täiustamiseks, kaitstes samal ajal kasutajate privaatsust, “valime vestluste alamhulga ja kasutame automaatseid tööriistu, mis aitavad eemaldada isikut tuvastavat teavet.”
Google ütles ka CNN et kasutajad saavad hõlpsasti valida Bardi kasutamise ilma oma vestlusi Google’i kontole salvestamata.” Bardi kasutajad saavad selle lingi kaudu ka oma viipasid üle vaadata või Bardi vestlusi kustutada. “Meil on ka kaitsepiirded, mis takistavad Bardil isikut tuvastavat teavet kaasamast oma vastustes,” ütles Google.
Vaadake kõiki tehnoloogiauudiseid ja värskendusi saidil Live Mint. Laadige alla rakendus Mint News, et saada igapäevaseid turuvärskendusi ja reaalajas äriuudiseid.
Enam-vähem
Denial of responsibility! faeco.org is an automatic aggregator around the global media. All the content are available free on Internet. We have just arranged it in one platform for educational purpose only. In each content, the hyperlink to the primary source is specified. All trademarks belong to their rightful owners, all materials to their authors. If you are the owner of the content and do not want us to publish your materials on our website, please contact us by email – at loginhelponline@gmail.com The content will be deleted within 24 hours.